Vanemahüvitis
Vanemahüvitise mõiste ja eesmärk
Vanemahüvitis on rahaline toetus lapsevanemale lapsehoolduspuhkuse ajal. Selle eesmärk on tagada lapsevanemale sissetulek lapse esimeste elukuude jooksul ning soodustada vanema aktiivset osalemist lapse kasvatamisel. Vanemahüvitist maksab välja Eesti Haigekassa ning selle suurus sõltub lapsevanema sissetulekust enne lapse sündi.
Vanemahüvitise liigid
Vanemahüvitist on kahte liiki: ema- ja isapuhkuse hüvitis. Emapuhkuse hüvitist saavad naised, kes enne lapse sündi olid töölepingu alusel töötavad ning kes on lapse sünni hetkeks töölt lahkunud. Emapuhkuse hüvitist makstakse kuni 435 päeva eest, millest esimesed 140 päeva on tasustatud 100% ulatuses ning ülejäänud päevade eest makstakse 2023. aasta seisuga kuni 80% lapsevanema keskmisest kalendrikuu sissetulekust.
Isapuhkuse hüvitist saavad mehed, kes enne lapse sündi olid töölepingu alusel töötavad ning kes on lapse sünni hetkeks töölt lahkunud või tööd vähendanud. Isapuhkuse hüvitist makstakse kuni 30 päeva eest ning selle suurus on 100% lapsevanema keskmisest kalendrikuu sissetulekust.
Vanemahüvitise saamise õigus ja selle suurus on reguleeritud Perehüvitiste seaduses. Seaduse kohaselt on vanemahüvitise saamise õigus individuaalõigus, mis sõltub lapsevanema töösuhtest ja sissetulekust enne lapse sündi.
Vanemahüvitise arvutamine
Vanemahüvitise arvutamine on oluline osa lapsevanemaks olemisest. Selleks on võimalik kasutada Vanemahüvitise kalkulaatorit, mis aitab lapsevanematel mugavalt arvutada oma saadava vanemahüvitise suuruse ja vanemapuhkuse perioodi.
Vanemahüvitise kalkulaatori kasutamine
Vanemahüvitise kalkulaator on väga lihtne ja kasutajasõbralik tööriist, mis võimaldab kiiresti arvutada vanemahüvitise suurust ja vanemapuhkuse perioodi. Selleks tuleb sisestada kalkulaatorisse oma sissetulek, töötasu, kalendriaasta ning puhkuse algus- ja lõppkuupäevad. Kalkulaator arvutab automaatselt välja vanemahüvitise suuruse ja vanemapuhkuse perioodi.
Arvutusperiood ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
Vanemahüvitise arvutamisel võetakse arvesse sissetulekut, töötasu ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Arvutusperioodiks on 12 kalendrikuud enne vanemapuhkuse algust. Kui töötasu on olnud erinevates suurustes, siis arvutatakse vanemahüvitise suurus keskmise töötasu alusel.
Vanemahüvitise ülempiir ja alammäär
Vanemahüvitise ülempiir ja alammäär sõltuvad töötasu suurusest. 2023. aastal on vanemahüvitise ülempiir 4043,07 eurot kuus ja alammäär 584,58 eurot kuus. Vanemahüvitise saaja peab tasuma sotsiaalmaksu vanemahüvitisele vastaval summalt. Sotsiaalmaksu määr on 33% ja see arvutatakse vanemahüvitise päevamäära alusel.
Vanemahüvitise taotlemine ja maksmine
Taotluse esitamine ja vajalikud dokumendid
Vanemahüvitise taotlemine on lihtne ja kiire protsess, mida saab teha lapse sünnikuul või hiljem. Taotluse esitamiseks tuleb kasutada iseteeninduskeskkonda, kus tuleb täita vastav avaldus ning esitada vajalikud dokumendid. Taotluse esitamiseks on vajalik lapse sünnitunnistus ning ema isikut tõendav dokument.
Klienditeenindusest on võimalik saada abi taotluse esitamisel ning vajalike dokumentide kogumisel. Klienditeenindusse saab pöörduda ka siis, kui on tekkinud küsimusi vanemahüvitiste, toetuste või teenuste kohta.
Vanemahüvitise maksmise tingimused ja perioodid
Vanemahüvitist makstakse arvestusperioodil, mis algab lapse sünnikuust ning kestab 9 kuud. Arvestusperioodi jooksul on võimalik emal võtta ka rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust.
Vanemahüvitist makstakse kalendripäevade kaupa ning selle suurus sõltub ema eelnevast sissetulekust. Maksimaalne suurus on 90% ema eelnevast keskmisest sissetulekust ning miinimumsuurus on lapsetoetus. Lisaks on võimalik taotleda jagatavat vanemahüvitist ning emapalka.
Vanemahüvitise taotlemine ning maksmine on muutunud lihtsamaks tänu e-teenustele, mis võimaldavad taotluse esitada ning hüvitise suurust jälgida mugavalt ja kiirelt.